Laskesuusatamine - lahenduse saab suur duell Fourcade vs. Bø

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Fourcade (vasakul) ja Johannes Thingnes Bø.
Martin Fourcade (vasakul) ja Johannes Thingnes Bø. Foto: Alexey Filippov/Sputnik/Scanpix

Pyeongchangi taliolümpiamängudel jagatakse laskesuusatamises välja kokku 11 medalikomplekti, kusjuures tegu on ühe neljast talimängude kavva kuuluvast spordialast, kus võistlustules on ka segavõistkonnad.

Kuut viimast laskesuusahooaega on valitsenud prantslane Martin Fourcade. Mullu oli kuninga üleolek lausa mäekõrgune: ta võitis 13 esimesest MK-etapist kümme! Sarja lõppedes vaatas tabelist vastu koguni 404-punktiline edu Anton Šipulini ees.

Sel talvel on aga läinud andmiseks. Viis aastat noorem norralane Johannes Thingnes Bø on otsustanud Fourcade’i valitsejatrooni tõsimeeli kõigutama asuda. Senisel 11 võistlusel on võitjaau kellelegi kolmandale loovutatud vaid korra – Östersundis Johannese vanemale vennale Tarjeile. Fourcade haaras aasta alguses liidriohjad küll tugevama õigusega taas endale, ent vahe Bø’ga ei ole veel liiga suur – 54 punkti – ja enne olümpiat püsib õhus publikut paeluv intriig.

AJALUGU Laskesuusatamine kuulus esimest korda taliolümpia programmi 1960. aastal Squaw Valley's. Kui toona ja järgmisel olümpial oli ainsaks distantsiks meeste 20 km, siis alates 1968. aastast hakkas neid tasapisi lisanduma ning 1992. aastast lubati olümpiaareenile ka naislaskesuusatajad.

Medaliriikide arvestust juhib Saksamaa (16-20-9), kellele järgneb Norra (15-12-8), aga kui kombineerida Nõukogude Liidu, SRÜ ja Venemaa laskesuusamedalid, oleks tulemus väga kõva (21-13-15). Ühes mõttes on kõige õnnetum laskesuusamaa olümpial olnud Soome, sest nii palju hõbedaid (5), aga ei ainsatki kulda pole ette näidata ühelgi teisel riigil.

MEDALIALAD Kuna tegemist on erakordselt telegeenilise spordialaga, siis on Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) muidugi huvitatud suurest võistluste hulgast. Seega lisandus kolmele traditsioonilisele distantsile (sprint, individuaal, teatesõit) 2002. aastal jälitussõit ja 2006. aastal ühisstart. Viimati, Sotši olümpial lisandus ka vaatemänguline segateatevõistlus. Needsamad 11 ala on kavas ka Pyeongchangis.

SUURIM STAAR Martin Fourcade (Prantsusmaa) on võitnud kuuel järjestikusel hooajal MK-sarja üldarvestuse ning hooaegadel 2012-13, 2015-16 ja 2016-17 oli ta parim ka kõigi nelja individuaaldistantsi arvestuses. Vaata, kust otsast tahad, aga säärane platvorm suisa esitab Forucade’ile nõudmise Pyeongchangis oma senisele olümpiamedalite kollektsioonile (2 kulda, 2 hõbedat) lisa hankida.

Laskesuusatamise suurim staar Martin Fourcade. / HEIKO JUNGE/AP/Scanpix
Laskesuusatamise suurim staar Martin Fourcade. / HEIKO JUNGE/AP/Scanpix Foto: HEIKO JUNGE/AP

VÕISTLUSPAIK Alpensia laskesuusakeskus.

OOTAMATU FAKT Asjad ei sujunud plaani järgi ning 8kordne olümpiavõitja ja 20kordne maailmameister Ole Einar Björndalen stardis pole. Avatseremoonia ajal juba 44-aastane norralane võinuks sõita oma seitsmendatele olümpiamängudele sportlasena, aga ei mahtunud Norra koondisesse. 13 medaliga kõigi aegade edukaim taliolümpialane Björndalen sõidab Pyeongchangi hoopis Valgevene koondise treenerina, sest Darja Domratšova on tema abikaasa.

EESTLASTE OOTUSED Madalavõitu, sest olümpiale kvalfitseerumine kulges keeruliselt. Kui meeskond suutis normi täita ja saab Pyeongchangi saate neli sportlast, siis naiskond mitte. Võib-olla õnnestub ühe naislaskesuusataja jaoks hankida wild-card, aga garantiid puuduvad. Meestest teenis mullu ainsana MK-punkte Kauri Kõiv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles