Uued olümpiaalad: Pyeongchangis näeb pooltteist eestlaste tulevast medaliala

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelly Sildarule kaks X-mängude hõbedat toonud toonud Big Air on Pyeongchangis kavas vaid lumelauaalana. Õnnestumise korral peaksid Pekingis peaksid starti pääsema ka suusatajad.
Kelly Sildarule kaks X-mängude hõbedat toonud toonud Big Air on Pyeongchangis kavas vaid lumelauaalana. Õnnestumise korral peaksid Pekingis peaksid starti pääsema ka suusatajad. Foto: Christian Pondella/Red Bull Content Pool

Tuleval talvel jagatakse Pyeongchangis nelja ala peale välja kuus medalikomplekti, mida olümpiamängude ajaloos kunagi varem nähtud pole. Uusi alasid jagub nii suusatajaile, lumelauasõitjatele kui ka uisutajatele. Kuigi eestlased Lõuna-Koreas medalimängu ei sekku, on tulevikku silmas pidades mõtet silma peal hoida lumelaua Big Airi võistlusel ning segapaari-curlingʼul.

Lumelaua Big Air

Hüvasti, paarisslaalom! Alles 2014. aastal Sotšis debüteerinud lumelauaala on OM-kavast eemaldatud, et teha ruumi teisele. Big Airi võistluse loogika on lihtne: sportlased tuhisevad mööda järsku nõlva alla, teevad ühe vinge õhulennu, kus näitavad kohtunikele võimalikult uhket trikki, ning lõppskoori annab sportlase kahe parima soorituse tulemuste liitmine.

Hingeliselt on Big Air lähedane ala pargisõidule, aga selle muudab korraldajatele köitvamaks ruumiline paigutus. Näiteks Sotši olümpial oli pargisõiduraja pikkus 635 meetrit ehk rajal toimuvat ei olnud finišist näha. Big Air on aga oma ühe hüppega kui peopesal toimuv võistlus. Pealegi saab korraldada nii, et hüpatakse tellingutest tehismäest ehk võistlus võib toimuda sama hästi kui kõikjal, ka olümpialinna südames.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles