Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Antwerpeni olümpiastaadion – tükike olümpiaajalugu ja rohkesti jalgpalli

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Austraalia delegatsioon Antwerpeni olümpia ava­tseremoonial. | FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

1920. aasta olümpiamängude avatseremoonia Belgias Antwerpeni olümpiastaadionil läks ajalukku rohkem kui ühel põhjusel. Olümpiadebüüdi tegi viie rõngaga olümpialipp, esimest korda nähti sportlasi andmas ausat võistlemist kinnitavat olümpiavannet ning alguse sai avapidustuste käigus rahutuvide lennutamise traditsioon, mida toona tehti I maailmasõjas hukkunud sportlaste mälestamiseks. Sündis ka Eesti spordiajalugu – tõstja ja kergejõustiklase Harald Tammeri tugevatest kätest kantuna sisenes just Antwerpenis esimest korda olümpiaareenile meie sinimustvalge trikoloor.

Avapidustused on täies hoos. | FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Mängud viidi vähem kui kaks aastat pärast I maailmasõja lõppu ellu suurte raskustega, sest sõjast tugevasti traumeeritud belglased kinnitasid nende toimumist alles 1919. aasta aprillis, kõigest 16 kuud enne võistluste algust. Olümpiastaadionina otsustati seejuures kasutada Antwerpeni Kieli linnaosas tegutsenud Beerschoti spordiklubi (Beerschot V.A.C.) spordiplatsi. Väljaku ümberehitus kulges arhitektide Fernand de Montigny (1912. aasta olümpiavõitja vehklemises, osales ka koduolümpial Antwerpenis) ja Louis Somersi kavandite järgi, lisaks olevat kohalikke mehi disainimisel abistanud legendaarne šotlane Archibald Leitch, uut tüüpi funktsionalistlike jalkatribüünide traditsiooni looja jalgpalli sünnimaalt.

Töö käigus laiendati võistluspaiga tribüüne ning ehitati uus, kangesti triumfikaart meenutav peasissepääs, samuti rajati jalgpallimuru ümbritsev jooksurada. Selle söekatte eest hoolitses teenekas inglasest rajameister Charles Perry, kel oli säärase ameti pidamise kogemusi mitmetelt mängudelt, alates Ateenast 1896.

Eri andmetel kuni 40 000 inimest mahutanud võistluspaik kandis spordipeo päevil tõsist koormust. Seal peeti ava- ja lõputseremoonia ning võistlused kergejõustikus, jalgpallis, tõstmises, maahokis, moodsas viievõistluses, ratsutamises, ragbis, köieveos ja võimlemises.

Vaatamata ohtralt kallanud vihmale, mis muutis rajakatte märjaks ja põhjustas omajagu nurinat, pälvisid suurt tähelepanu olümpia kergejõustikuheitlused. Antwerpeni olümpiapublik nägi uue jooksuime sündi – kolme kulla ja ühe hõbedaga kerkis mängude edukaimaks kergejõustiklaseks tõusev täht Soomest, karjääri lõpuks üheksa olümpiakulda noppinud Paavo Nurmi. Kergejõustik tõi medalirõõmu eestlastelegi, kui meie Jüri Lossmanil õnnestus soomlaste kuulsuse Hannes Kolehmaineni järel võita maratonijooksus hõbemedal.

Veelgi edukamaks osutusid eestlastele kergejõustikuprogrammi lõppedes sealsamas olümpiastaadionil vabas õhus alanud tõstmisvõistlused. Kangisikutajad naasid kodumaale kahe medaliga: Eesti esimese olümpiavõitja au kuulus kergekaalus osalenud Alfred Neulandile, hõbedase medali tõi kaasa sulgkaalus võistelnud Alfred Schmidt.

Olümpia järel sai Antwerpeni olümpiastaadionist taas puhtalt jalgpalliareen, mis tänapäeval mahutab umbes 12 000 pealtvaatajat. See on olnud eri nimesid kandnud Beerschoti jalgpalliklubide koduplats ning võõrustanud mitmeid Belgia rahvuskoondise mänge, kuid seal on veel korra aset leidnud ka olümpiavõistlused – nimelt toimus Antwerpenis 1937. aastal III rahvusvaheline töölisolümpia ja olümpiastaadionil peeti siis tolle ettevõtmise jalgpallifinaal, kus NSVLi meeskond alistas Norra tulemusega 2:0.

Kunagisest Antwerpeni olümpiastaadionist on tänaseks saanud puhtakujuline jalgpalliareen. | FOTO: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Olümpiamängude plakat. | FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Eesti sportlased Antwerpenis

Kergejõustik: Jüri Lossman, Aleksander Klumberg, Harald Tammer, Johannes Villemson, Reinhold Saulman, Eduard Hermann, Johan Martin
Maadlus: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk
Tõstmine: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt

Eestlased avatseremoonia eel. Esiplaanil Reinhold Saulman (Eesti nimetahvliga), tema kõrval seisab delegatsiooni juhtinud Leopold Tõnson. | FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Olümpiamatkal koos rahutu karuga

Koos soomlastega aurikul nimega Oihonna oma olümpiareisi ette võtnud Eesti sportlased said kogeda õige ootamatut seltsilist: üks põhjanaabrite delegatsiooni liikmetest, vettehüppaja Kalle Kainuvaara oli teekonnale kaasa toonud noore karu, kelle ta Belgias maha soovis müüa. Sportlaspere tervitas looma esimese ehmatuse järel üldiselt rõõmsalt ning kõlasid koguni lustlikud ettepanekud temaga avatseremooniale marssida. Kuna aga laev sai merel korralikult raputada, ei olnud mõmmi lõpuks enam liiga heas tujus ega marssimiskõlblik. Olümpialinnas pääses ta luku tagant välja ja tekitas sellega reisiseltskonnale rohkesti peavalu, enne kui uuesti kinni püüti ja kohalikku loomaaeda elama viidi.

Tagasi üles