Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

680 päeva kurnavat ootust. Nüüd ainult edasi!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Minevikumured seljatatud, vaatab Rene Zahkna ainult tulevikku. | FOTO: Tairo Lutter

13. jaanuaril 2016 pani toona 21-aastane Rene Zahkna maha olulise tähise. Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel arvukalt medaleid korjanud laskesuusataja noppis Ruhpoldingis 34. kohaga esimesed punktid täismeeste MK-sarjas. Kümme päeva hiljem tuli Anterselva 40. kohaga lisa. Tol hetkel ei osanud ilmselt keegi arvata, et järgmise punktinoosini kulub koguni 680 päeva.

Ent just nii läks. Alles üleeile lõpetas Zahkna, nüüd passis number 23, pika ooteaja. Ta kordas Östersundi sprindi 34. kohaga karjääri parimat tulemust. Ehkki taoline tulemus ei tähista kaugeltki noormehe kõigi unistuste tabamist, sai ta vähemalt tõdeda: mõõn on ületatud ja olümpiahooaeg alanud lootusrikkalt.

«Tulime MK-karusselli täielikust teadmatusest. Laagrites puudus teistega võrdlusvõimalus, lisaks tulime Eestist musta maa pealt. Meie sõidukiirused ei saanud kõike seda arvestades olla kuidagi konkurentsis,» arutles Zahkna. «Seepärast kartsin märksa hullemat. Aga nüüd saab olla positiivselt üllatunud ja võtta esimest nädalavahetust hea lähtekohana järgmistele.»

Bakterid peitsid end tükk aega organismis

Zahkna tõi võrdluse täpselt aastatagusest ajast. «Olin sprindis puhta laskmisega kuskil väga kaugel, vist umbes 70. (tegelikult 65. – toim). See pani vaimule kohe hooaja hakatuseks päris kõva paugu,» meenutas võrulane.

Edasist spordisõber juba teab: kurgumandlipõletikust laastatud organism ei olnudki võimeline täisvõimsusel pingutama. Zahkna pidi terve hooaja lihtsalt kannatama. Kuni uuel kevadel käis ta lõikuslaual, sai mandlitest ja murest priiks.

«Kohati hakkas poisil lootus juba kaduma,» ei hakanud isa, endine Eesti koondise peatreener Hillar Zahkna keerutama. «See tervisejama ei pärinenud kaugeltki eelmisest hooajast, vaid juba üle-eelmisest veebruarist. Anterselva 40. kohale järgnenud laagris juhtus midagi. Järgmisel etapil Kanadas kaotas ta sprindis ainuüksi sõiduga üle kolme minuti. Oli väsinud, aga sportlane on vahel ju ikka väsinud. Alles väga palju hiljem saadi aru, mis tegelikult juhtus.»

Seega võib suurema liialduseta väita: peaaegu kaks aastat läks lihtsalt kaduma. Nii rõhutaski Zahkna, et tänavusel ettevalmistusperioodil oli üks võtmesõna: püsida terve. Soov täitus.

«Tean, et laupäevane kiire rada aitas mind ja et oli laskjate võistlus. See 34. koht ei peegelda mu reaalset taset päris õiglaselt. Oleks rumal eeldada, et sõidan alati punktidele. Need asjad lihtsalt ei toimi päris nii,» kaalutles sportlane. Küll aga vaatas ta särasilmselt tulevikku: «Iga võistlusega peaks seisund paranema. Ootan aega, kui jalad löövad tuld, kopsud valutavad ja tatti lendab ehk saabub füüsiline tippvorm. Kui kõik läheb soovitult, peaks talve keskpaigaks taoline tunne käes olema. Olen meelestatud väga positiivselt.»

Ka Hillar Zahkna tõdes, et hooaja avastardi saab kokku võtta üksnes rõõmsates toonides. Samas tõi ta välja vajaduse sõidukiiruses mahajäämust kärpida.

«Laskmine oli hea ja kindel, ent sõiduajad 80. koha kandis. Hooaja edenedes peaks see kindlasti paranema, sprindis tuleks kaotus parimatele viia 1.10–1.20 kanti – siis saab suuremas mängus sõna sekka öelda. Näen, et see eesmärk on püütav. Vaimselt kogus ta kindlasti uut usku,» mõtiskles papa-Zahkna, kes imestas, et Eesti koondis läks MK-karussellile otse kodukamaralt. «Kuna siin oli maa must, siis üheksa päeva järjest ei suusatatud, vaid piirduti jooksutrenniga. Nüüd alles harjutakse lume ja õigete võistluskiirustega.»

Ermits tegi viimases tiirus püksid täis

Julgustavaid märke kiirgab teisegi mullu tervisega kimpus olnud tulevikulootuse Kalev Ermitsa hooajahakust. IBU karikasarja alustas ta 10. kohaga, eile nurjas Östersundis MK-punktikonto avamise põhjalik äpardumine viimases tiirus – neli möödalasku! Enne seda asus Eesti tunamullune parim laskesuusataja jälitussõidus 33. kohal.

«Sõidukiirus on normaalne, tiirudes tegutsemine jätab soovida,» lausus 47. positsioonile taandunud Ermits ETV-le. «Viimase tiiru eel sain teada, et asun punktikohal. See mõte jäi pähe kinni ja kajastus trahvides. Tegin püksid mehemoodi täis. Olen endas väga pettunud.»

Tõusvas joones esines biatlonikuningas Martin Fourcade: paaristeatesõidus neljas, 20 km distantsil kolmas, sprindis teine ja jälitussõidus suveräänselt esimene. Ühtlasi võttis prantslane sisse ka MK-sarja üldliidri nii tuttava positsiooni.

FAKTIKAST

Laskesuusatamise MK

Hooaja avaetapp Östersundis.

Meeste 10 km: 1. Tarjei Boe (Norra) 22.40,6 (1), 2. Martin Fourcade (Prantsusmaa) +0,7 (1), 3. Erik Lesser (Saksamaa) +3,7 (1) … 34. Rene Zahkna +1.10,0 (0), 49. Kalev Ermits +1.37,0 (2), 80. Kauri Kõiv +2.27,9 (1).

Meeste 12,5 km jälitussõit: 1. Martin Fourcade 30.12,2 (1), 2. Jakov Fak (Sloveenia) +40,8 (2), 3. Quinton Fillon Maillet (Prantsusmaa) +42,1 (2) … 43. Rene Zahkna +3.19,5 (3), 47. Kalev Ermits +3.51,5 (5).

Naiste 7,5 km: 1. Denise Herrmann (Saksamaa) 19.54,8 (1), 2. Justine Braisaz (Prantsusmaa) +15,2 (0), 3. Julia Džõma (Ukraina) +19,6 (0) … 68. Johanna Talihärm +2.24,8 (3), 81. Regina Oja +2.40,7 (1), 100. Kadri Lehtla +3.43,1 (2).

Naiste 10 km jälitussõit: 1. Denise Herrmann 30.02,7 (2), 2. Braisaz +25,8 (0), 3. Marte Ölsbu (Norra) +48,0 (2).

Tagasi üles