Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Julge trikk viis Saskia Alusalu olümpiale

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Saskia Alusalu Calgary olümpiaovaalil 3000 meetri Eesti rekordi poole liuglemas. | FOTO: FACEBOOK / UISUTREENER

Täpselt nelja talve eest tegi Saskia Alusalu Calgarys MK-sarja debüüdi. Toona 19-aastane kiiruisupiiga unistas siis vargsi pääsust Sotši taliolümpiale. Tähelepanuväärne, et nüüd saavutas ta täpselt samas paigas suure eesmärgi – pääse Pyeongchangi mängudele on sama hästi taskus.

«Ühisstardis on olümpial 24 kohta, mina asun MK punktiarvestuses 11. kohal. Ainult üks sõit on jäänud. Ikka suhteliselt väga kindel peaks olema,» naeris Alusalu ookeani tagant telefoni. Meenutades nelja aasta taguseid tulemusi, lausus ta: «Siis oli mu 3000 meetri aeg 4.20, nüüd 4.07. Kohe esimesel aastal täiskasvanute hulgas on väga raske olümpiale murda. Pigem ebareaalne isegi. Vahepealne areng on olnud täitsa korralik ja olen praegu väga õnnelik!»

Alusalu jõudis 1988. aasta olümpiaovaalil sihile omapärast taktikat kasutades. Ta otsustas koos treeneriga, et lõpuspurdile lootma jäämise asemel avaneb suurem šanss kahest esimesest vahefinišist sprindipunkte jahtides. Sõjaplaan töötas täiuslikult: Alusalu jõudis mõlemasse vahefinišisse esimesena, millega oli võistluse kokkuvõttes vähemalt neljas koht ja 60 MK-punkti tagatud.

«Teadsime, et otsus on väga riskantne. Aga pidin proovima – vorm on hea ja lootsin, et kestan ära. Ka paljud konkurendid ütlesid pärast: «Hull olid!»» muigas Alusalu tagantjärele. «Kõige tähtsam oli leida minekuks õige hetk, et väga palju naisi kaasa ei tuleks. Tegingi juba avaringil maksimaalse kiirenduse, seejärel hoidsin oma rütmi. Garantiid ega täielikku kindlust ei saa sellise taktika puhul iial olla, aga kui sellesse ise ei usu, läheb plaan kindlasti nurja. Nagu rattasõidus, on ka meie alal grupis märksa lihtsam sõita. Saanuks grupp mu kätte, läinuks eelnevalt teenitud punktid kaduma. Aga kõik õnnestus. Võtsin maksimumi välja.»

Päev varem oli Alusalu samas kohendanud enda ja Eesti rekordit koguni kuue sekundi võrra (nüüd on see 4.07,76), mida tuleb nimetada uuele tasemele pürgimiseks. Ometi peab sel alal olümpiapääsme lunastamiseks veel paar-kolm sekundit lisama. Selle mõttega Alusalu Salt Lake Citysse viimasele MK-etapile sõitiski.

«Ülesanne on keeruline, aga kindlasti mitte ebareaalne. Mul on üks suur pluss: saan jääle minna täiesti pingevabalt, sest ühel alal on olümpiapilet olemas. Samas ei oska kuidagi arvata, kuidas taastun suurest koormusest – tegin siin ju neli starti,» mõtiskles Alusalu. «Aga olen väga rahul igal juhul. Kiiruisutamises on olümpiale pääsemise valiksõel kindlasti üks tihedamaid. Teeb meele äärmiselt rõõmsaks, et tippvormi ajastamine läks ideaalselt täkkesse.»

Veelgi vahvam on see, et pärast Ants Antsoni 53 aasta tagust olümpiavõitu on Eesti kiiruisutamine spordi suurpeol taas esindatud – ja ülisuure tõenäosusega lausa kahe sportlasega. 1000 meetri distantsil on pääsmele äärmiselt lähedal samuti Adaverest pärit Marten Liiv.

Tagasi üles