Uus formaat äratab mäesuusatajates ebatavalised tunded

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäesuusatamise võistkonnavõistlus 2015. aasta MMil.
Mäesuusatamise võistkonnavõistlus 2015. aasta MMil. Foto: Christophe Pallot/Agence Zoom/AFP/Scanpix

Mäesuusatamine on üks neljast spordialast, mille kava on võrreldes 2014. aasta Sotši taliolümpiamängudega muutunud. Kui lumelauasõidus asendati paarisslaalom Big Airi hüpetega, kiiruisutamises lisandusid kavva ühisstardid (just sel alal võistleb esimese Eesti naiskiiruisutajana olümpiale kvalifitseerunud Saskia Alusalu) ja curling’us segapaarismäng, siis mäesuusatamise kava täiendati võistkonnavõistlusega.

Teoorias loob see esimest korda võimaluse, et üks mäesuusataja tuleb Pyeongchangi nõlvadel kuuekordseks olümpiavõitjaks, kuigi see on väga ebatõenäoline, sest seni on mäesuusataja suutnud ühelt olümpial võita maksimaalselt kolm kuldmedalit (austerlane Toni Sailer 1956., prantslane Jean-Claude Killy 1968. ja horvaaditar Janica Kostelic 2002. aastal).

Võistkonnavõistluse starti lubatakse MK-sarja rahvuste karika 15 parimat riiki, kellele lisandub korraldajana Lõuna-Korea. Igasse tiimi kuulub kaks meest ja kaks naist (lisaks mõlemast soost üks varuvõistleja) ning võistlus toimub play-off-süsteemis, kus kahest riigist nõrgem kukub välja ja tugevam liigub edasi järgmisse ringi. Duelleeritakse identsetel paarisradadel. Mehed-naised laskuvad vaheldumisi ja iga sõidu võitja teenib oma võistkonnale punkti. Kui kumbki sõitja ei finišeeri, saab punkti see, kes enne katkestamist kaugemale jõudis. Kui nelja laskumise peale on koondiste seis 2:2 viigis, selgub võitja kiireima mehe ja naise aja liitmisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles