Tammjärv leidis tasakaalu kooli ja spordi vahel

  • Tammjärv uuris Jaak Maelt, kas ta saaks oma erialal ajaliselt hakkama
  • Suusamaailm püüdlebki 30. koha poole
  • Kohalik koor jahib Tammjärve lauluhäält

FOTO: Kristjan Teedema

Kui esimesel katsel jäi Karel Tammjärvel ülikool alistamata, siis teine katse on alanud igati paljulubavalt.

Enne Tour de Ski lõputõusu jagas Karel Tammjärve (28) kursusekaaslane talle temast kirjutatud artiklit pealkirjaga «Ees ootab ainulaadne kannatamine» ja lisas kommentaariks: «Jah, selle nimeks on eksamid. Tere tulemast tagasi kooli.»

Sel hooajal Eesti murdmaasuusatajate distantsisõidu 1373 päeva pikkuse punktipõua Davosi MK-etapi 13. kohaga lõpetanud tartlane astus õppeaasta alguses teist korda ülikooli. Esimene katse Tartu ülikoolis matemaatilist statistikat õppida ebaõnnestus. Päevane õppekava lihtsalt ei sobinud tippsportlase graafikuga.

Midagi tuli aga õppida. Treffneri gümnaasiumi vilistlasele jäi silma Tartu ülikooli Pärnu kolledžis õpetatav ettevõtlus ja projektijuhtimine, mille üheks alamsuunaks on spordikorraldus. Sama eriala on õppinud ka Jaak Mae, kelle poole Tammjärv pöörduski küsimusega: kas ma saaksin seal ajaliselt hakkama?

Jaatava vastuse peale läks Tammjärv katsetele ja läbis need edukalt. Tagantjärele ütleb ta, et tema selle hooaja edukad sõidud ongi suuresti seotud ülikooli õppima asumisega.

«Kohustuslikud koolipäevad on aidanud mul uut treeningutsüklit või laagrit alustada täiesti väljapuhanuna,» tõi Tammjärv näite.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Karel Tammjärvel on hea meel, et ta uuesti kooli läks

Pärnus käib ta kord kuus ja veedab seal viis päeva. Õppetöö pärast loobus ta novembris ka ühest võistlusnädalavahetusest. Vahepeal on kool toonud ta laagrist mõne päeva varem koju või on ta õppetöö pärast pidanud hiljem teistele järele sõitma.

Närvesööv aeg

Nagu ta tõdeb, on see toonud endaga kaasa selle, et võrreldes varasemate hooaegadega pole ta tänavu kordagi tõsiselt haige olnud.

Teisalt peaks koolis käimine kulutama üksjagu vaimujõudu, kuid Tammjärv seda poolt veel kogenud pole. Seni on ta õppinud väga headele tulemustele ja kuna tema kursuse tiimitöö olevat väga hea, ei ole keegi kitsi ka vajadusel konspekte jagama.

Üks põhjus, miks Otepääl elav, kuid Tartus üles kasvanud Tammjärv otsustas Pärnu kolledžisse minna, on tema praegune kõrvaltöö. Nimelt kuulub ta Team Haanja juhatusse ja on võistkonna mänedžer. Paljuski kattub tema töö koolis õpitavaga.

Suusataja tunnistas, et hooajaeelne aeg oli pingeline. Mõistagi käib jutt Team Haanja ja suusaliidu vahelisest lepingutülist, mis röövis üksjagu Tammjärve närve.

«Kui see teema jälle üles tuli, pidin mina mõtlema, kuidas olukorda lahendada. Nüüd saame õnneks töises ja pragmaatilises mõttes asjad lahendatud. Kuid sügisel läks vaimuenergiat liigselt valedele asjadele,» ütles Tammjärv.

Mingis mõttes valmistus ta aga hooajaks ka veidi pingevabamalt ning kehvade tulemuste korral oli ta valmis sportlaskarjääri lõpetama. «Kaua sa ikka ühte ämbrisse astud,» viitas ta varasematele ebaõnnestumistele.

Maagilisest 30. kohast

Tammjärv lähenes sellele hooajale positiivses võtmes. Eelkõige pühendas ta end Team Haanjale, soovides aidata oma meeskonda. «Peaasi, et meist kellelgi hästi läheks,» ütles Tammjärv.

Kuigi suusatamine on individuaalala, peab Tammjärv end tiimimängijaks. Talle läheb Team Haanja käekäik väga korda ja ta nimetab meeskonda oma teiseks pereks. «Peame teineteist toetama, sest see, mida teeme, läheb lõpuks korda ainult meile endale,» sõnas ta.

Sel hooajal on Eesti suusatajate tulemused olnud igati korralikud. Tammjärv kindlustas endale koos Raido Ränkeli ja Marko Kilbiga juba üsna varakult olümpiakoha ning praeguseks on karjääri lõpetamise mõtted peast pühitud.

«Vahepeal võib tunduda, et eestlased räägivad sellest 30. kohast väga palju. Tegelikult suusamaailmas see ongi asi, mille poole püüeldakse. Ka teistes riikides on see mingi kvaliteedi märk,» tõdes ta.

Loomult on Tammjärv rahulik inimene. Ta võtab oma mõtete väljaütlemiseks aega ega lahmi niisama. Muidugi on ka tema mõnikord endast välja läinud, kuigi viimane selline kord talle meelde ei tule. Aga üks asi teda mõne inimese juures häirib.

«Mulle meeldib end teise inimese kingadesse panna ja teda mõista. Isegi siis, kui tema tõekspidamised lähevad minu omadele risti vastu. Olukorrad, kus inimesed on paindumatud ega suuda teisi mõista, mulle ei meeldi,» ütles Tammjärv.

Kuid kuidas mõistab eestlane praegu suusamaailmas Venemaa ümber toimuvat? «Ma ei mõtle sellele, aga ma jälgin toimuvat,» ütles Tammjärv. Oma pead ta Venemaa dopinguskandaali tõttu ei vaeva, kuid aeg-ajalt tuleb sellest konkurentide ja meeskonnakaaslastega juttu.

«Me ei lange filosoofilistesse vestlustesse, aga me räägime numbrite keeles. Neid diskvalifitseerituid ja vahelejäänuid on nii palju, et need on lihtsalt faktid, mis käivad vestlustest läbi,» avaldas ta jutuajamiste sisu.

Kuigi Rahvusvaheline Olümpiakomitee lubab venelased Pyeongchangi olümpial starti, ei võistle nad oma rahvuskoondise värvides ega Venemaa lipu all. Tammjärve sõnul on see tegelikult üpriski karm karistus.

Ma küll väga hästi sinna sisse ei näe, aga vene hing on rodina! Nad on riigi ja rahva eest väljas.

«See otsus kindlasti vähendab selle võimaliku võidu väärtust. Eriti kui need võistlusvormid tehakse neile tõesti ilmetud. See on midagi muud kui rahvusvärvides võistlemine,» avas Tammjärv oma seisukoha.

Tammjärve sõnul on dopinguskandaalid venelaste renomeed paratamatult mustanud ning määratud karistused on õiglased. Tema asi on aga keskenduda enda sooritusele ja teha Pyeongchangis elu parim tiitlivõistlus.

«Mõõdetavat eesmärki ma endale veel seadnud ei ole, aga eesmärk on sõita välja parim koht tiitlivõistlustel. Muu oleks pettumus,» ütles ta.

Täna alanud Eesti meistrivõistlustel Tammjärv ei suusata, sest elab sel nädalavahetusel üle ainulaadset kannatamist, sooritades esimese semestri lõpueksameid.

Kohalik koor jahib Tammjärve lauluhäält

Tartust pärit Karel Tammjärv (28) õppis põhikoolis üheksa aastat Tartu Karlova gümnaasiumi muusikaklassis. Kui Pyeongchangi olümpiamängud on talle sportlasena kolmandad, siis korra on ta käinud Austrias olümpial ka Tartu poistekooriga.

Karel Tammjärv

KRISTJAN TEEDEMA/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Suure osa oma elust laulnud Tammjärve viimane avalik etteaste toimus seitse aastat tagasi, kui ta astus üles juunioride MMi promoüritusel bändiga Tammjärv & Sõbrad. «Toonane suusaliidu spordidirektor Raul Olle oli kuulnud, et olen karaoket laulnud ning kutsus mind esinema,» meenutas Tammjärv.

Kuu ajaga õppis Tammjärv oma bändiga selgeks kaks U2 lugu ning esines Solarise keskuses korraldatud üritusel. See esinemine on praeguseks jäänud ka tema viimaseks, kuid Otepääl elava suusasportlase bassi jahib ka kodukoha koor.

«Otepää koori juht, Algo Kärbi ämm, on öelnud, et mul on hea tämber ja ma võiks minna laulma. Ma pole veel proovinud,» avaldas Tammjärv.

Küll aga võtab Tammjärv vahepeal viisijupi üles üksi olles ning hoiab enda üheksa aastat treenitud häält soojas. «Kui on väga hea lugu, mille sõnu ma peast tean, siis võin isegi autos enda hääle ära karjuda. Aga seda juhtub väga harva.»

Muusika mõttes Tammjärvel lemmikuid ei ole. Ta kuulab seda, mida parasjagu käiv raadiojaam pakub või mida sõbrad sotsiaalmeedias soovitavad. «Ma olen kõigesööja. Minult ei saa relva ähvardusel ka vastust, mis on minu lemmikraamat, -film või -laul.»

*** 

KAREL TAMMJÄRV (28)

2010. aasta Vancouveri OMi suusavahetusega sõidus 46., 15 km vabatehnikas 67. koht.

2014. aasta Sotši OMi 50 km vabatehnikas 49. koht, 15 km klassikas 51. koht, teatesõidus 10. koht.

Maailmameistrivõistluste suusavahetusega sõidus 36. koht (2017), vabatehnikasprindis 58. koht (2017), 50 km klassikas 39. koht (2013), 15 km klassikas 26. koht (2011), teatesõidus 10. koht (2011).

Tour de Ski 24. koht (2018).

***

5 FAKTI TAMMJÄRVE KOHTA

  • Mõni Tammjärve sotsiaalmeedia postitus on lavastatud. See tähendab, et pilt on tehtud vastavalt Tammjärve varasemalt valmis mõeldud pildiallkirjale.
  • Teistest spordialadest elab ta enim kaasa jalgratta suurtuuridele. Tanel Kangertit ja Rein Taaramäed nimetab ta mõlemat võrdselt kõvaks meheks.
  • Eelmisel kevadel käis ta USAs NBA meeskonna Golden State Warriorsi mängu vaatamas ja jäi saalis peaaegu magama. «Olin ajavahe tõttu väsinud, aga suurt erilist seal ei toimunud ka.»
  • Keskkooli lõpetades soovis ta õppima minna majandust, kuid ebaõnnestunud kirjandi tõttu jäi majandusteaduskonna uks suletuks.
  • Suusatrenni sattus ta tänu Postimehe ajalehekuulutuse peale. Spordiala valikul oli tema isa sõnul teine eelistus moodne viievõistlus. Seda eelkõige Imre Tiidemanni tõttu, kes muuhulgas oli 2012. aastal, kui Tammjärv läbis ajateenistuse, spordirühma juht.
Tagasi üles