Sunday Times ja ARD: murdmaasuusatamine nõretab dopingust, sest iga kolmas medalivõitja on kahtlane (3)
/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)
4. veebruar 2018, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia ajaleht Sunday Times ja Saksamaa telekanal ARD avaldasid täna neile edastatud andmete põhjal lood, mille kohaselt nõretab murdmaasuusatamine dopingust ning ka Pyeongchangi taliolümpiamängudel läheb starti palju dopingukahtlusega sportlasi.
Artiklid põhinevad anonüümse vilepuhuja poolt ajakirjandusväljaannetele edastatud andmebaasil, mis koondab andmeid aastatel 2001-2010 ligi 2000-lt murdmaasuusatajatelt võetud enam kui 10 000 vereproovi kohta. Nende kohaselt on alates 2001. aastast iga kolmas olümpia- ja MM-medal, sealhulgas 91 kulda, võidetud kahtlaste verenäitudega sportlase poolt.
Sunday Timesi teatel on sajad suusatajad vaatamata ebanormaalsetele verenäitudele pääsenud karistustest isegi juhul, kui tõenäosus säärase näidu loomulikuks esinemiseks on vähem kui üks miljonist. Kohati olevat suusatajate veri olnud sedavõrd paks, et mõistlik oleks olnud siirduda haiglasse, mitte võistlusrajale.
Kuigi enamik andmebaasis olevatest sportlastest on oma karjääri praeguseks lõpetanud, sõidab Pyeongchangi taliolümpiamängudele 50 murdmaasuusatajat, kelle verenäidud olid millalgi vahemikus 2001-2010 ebanormaalsed, teatab Sunday Times. Ebanormaalsetena defineeris ajaleht näidud, mille esinemise tõenäosus oli väiksem kui 1%.
Ajaleht palus andmebaasi uurida kahel antidopinguspetsialistil, kelle järeldus oli, et enamasti kasutasid sportlased levinud veredopinguvõtteid, mis said maailmas laialdast tähelepanu seoses jalgratturi Lance Armstrongi vahelejäämisega – suusatajatele kas süstiti EPO-t või varem kogutud nende enda verd.
«Väga paljude medalivõitjate verenäidud on kas ebanormaalsed või väga ebanormaalsed,» märkis üks kahest eksperdist, USA arst James Stray-Gundersen. Alates 2001. aastast on 254 OM- või MM-medalit ehk peaaegu iga kolmas võidetud sportlase poolt, kelle vereprofiili tunnistas emb-kumb Sunday Timesi konsulteerinud ekspert kas «ilmselt dopinguks» või «kahtlaseks».
Kõige suurem patustaja oli Venemaa, kelle medalitest pälvisid ekspertidelt emma-kumma nimetatud hinnangu koguni 60. Veredopingukahtlusega Venemaa sportlasi leiti andmebaasist 51. Järgnesid Saksamaa (20), Prantsusmaa (18), Austria (16), Norra (16), Soom (15), Itaalia (12), Rootsi (12), USA (12), Šveits (11) ja Kanada (10).
Rahvusvaheline Suusaliit (FIS), kelle andmebaasiga oli tegu, vastas juhtumiga tegelenud ajakirjandusväljaannetele (lisaks Sunday Timesile ja ARD-le ka Rootsi telejaam SVT ja Šveitsi uudisteportaal Republik), et ei kommenteeri «kahtlaseid» tulemusi ning et maailma antidopinguagentuur (WADA) on nende dopinguvastase tegevusega «enam kui rahul».