Mis on ühist kujundujumisel, iluvõimlemisel ja kahevõistlusel?
/nginx/o/2017/05/24/6703101t1ha414.jpg)
13. veebruar 2018, 22:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pyeongchangi taliolümpiamängudel tulevad homme esimest korda võistlusrajale kahevõistlejad (nende seas ka Kristjan Ilves ja Karl-August Tiirmaa), mis annab põhjuse esitada küsimus: mis on ühist kujundujumisel, iluvõimlemisel ja kahevõistlusel?
Need on ainsad olümpiaalad, kus võistelda saavad vaid ühe soo esindajad. Kui esimesel kahel pääsevad starti ainult naised, siis kahevõistluses ainult mehed. Meessoo rõhumine – praegu ollakse ju 1:2 kaotusseisus! – tõotab süveneda, sest 2022. aasta Pekingi taliolümpial peaks Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) plaanide kohaselt olema kavas ka naiste kahevõistlus.
Selle tarbeks toimub käimasoleval hooajal esimest korda kontinentaalkarikasari (MK-sarjast kraadi võrra lahjem võistlus) ning järgmisel aastal kuulub naiste kahevõistlus juunioride MMi programmi. FIS kavatseb esitada ROK-ile taotluse lisamaks ala 2020. aasta noorte taliolümpiale ning hooajal 2020-21 peaks käivituma MK-sari. Säärase kava toel loodetakse veenda ROK-i, et ala kaasataks 2022. aasta taliolümpiamängude kavva.
ROK-i veenmiseks peab kandideerival spordialal olema lisaks korralikule tehnilisele tasemele (näiteks antud juhul ei tohi suusahüpetes esineda tavatult palju kukkumisi) ja arvestatav sisemine konkurents nii sportlaste kui ka riikide mõttes.
Just puudujäägid neis kolmes aspektis olid põhjus, miks ROK näitas 2010. aasta Vancouveri taliolümpia eel punast tuld naiste suusahüpetele, mis pääsesid mängude kavva neli aastat hiljem, kui olid muudel rahvusvahelistel võistlusel (MK, MM jms) oma olümpiaküpsust tõestanud. Rahvusvahelist areeni sihivad ka kaks Eesti neidu, 16-aastane Annemarii Bendi ja 15-aastane Triinu Hausenberg.