Kirsika Liiva olümpiaessee: võit iga hinna eest?

, Toila Gümnaasiumi 12. klassi õpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Veerpalu.
Andrus Veerpalu. Foto: Ants Liigus

Öeldakse, et olümpial osalemine on suurim võit, mida sportlased enda karjääri jooksul saavutada võivad. Sageli on aga nii, et vaid olümpiale pääsemisest ei piisa ja sportlaselt oodatakse veel rohkemat.

Igaüks ihaldab näha enda kaelas medalit, kuid on see tegelikult nii tähtis? Kas olümpialt saadud kogemus ei ole hoopiski hinnalisem? Tihti on nii, et kui koduriigi sportlane medali võidab, siis paari päeva pärast möödub olümpiaelevus ning seda võitu ei mäleta enam keegi. Põhjuseks on see, et võitjatest ei räägita piisavalt palju. Pigem kajastatakse hoopis dopinguskandaale.

Taliolümpiamängude temaatikas võetakse luubi alla enim suusatajaid. Eesti kontekstis on esile kerkinud Andrus Veerpalu ning Kristina Šmigun-Vähi. Skandaalide ohvriteks langevad inimesed, kes on kõige rohkem pingutanud ning vaeva näinud ehk olümpiavõitjad. Samas, heites pilgu suveolümpiamängudel võitvatele mustanahalistele jooksjatele, ei teki kellelgi nende suhtes kahtlusi, et nad on teinud midagi keelatavat, sest ootused nende suhtes on samaväärselt kõrged. Kui aga orbiidile ilmub ootamatu uustulnuk, langeb kahtlus kohe temale, mis on ebaaus ning kohatu, sest innukalt treenides on kõigil võimalus olla edukas.

Olümpiamängud on oodatud sündmus. Valitud sportlastelt oodatakse seda, et nad võidu koju tooks. See on suurepärane koht, kus end arendada, silma paista ja avada uusi uksi. Iga kogemus on edasises karjääris ülimalt oluline ning võib saada määravaks edasiste valikute tegemisel.

Taliolümpiamängud on juba küllaltki vana traditsioon ning see vajaks täiendust uute spordialade näol. Inimesed on tüdinud nägemast üha uuesti ja uuesti neidsamu uisutajaid ja suusatajaid. Teised alad on nende varju jäänud ning vajaksid veidi rohkem populariseerimist. Olümpiamaastik vajab uusi tulijaid, kes suudaksid purustada rekordeid ning vanu olijaid rajal seljatada.

Eestis on suhteliselt vähe tõsiseid tegijaid, keda saaks südamerahuga võistlema saata. Selleks, et me võistlustel ei põruks, peaks riik rohkem sporti panustama, sest sport ning suurepärane tervis on meie tulevik. Olümpiamängud inspireerivad noori pingutama, treenima ning unistama suurelt. Kõik olümpiavõitjad olid kord algajad, kuid kõrge motivatsioonitasemega on kõigil võimalus tippu pürgida. Samuti teeb sport lisaks kehale ka hingele pai.

Eestist tuleks otsida ja kokku koguda kõik potentsiaalsed tulevikulootused ja neid professionaalselt treenida, sest ainult nii on meil võimalus oma andekale väikeriigile tähelepanu tõmmata ning kogu maailmas auhindu võita.

Tuleb loota, et tulevikus on suve- ja taliolümpiamängudel näha rohkem eestlasi, kellele kaasa elada.

Esseekonkurss «Võit iga hinna eest?»

- Toimub veebruaris Pyeongchangis toimuvate taliolümpiamängude väärikaks tähistamiseks.

- Konkursitööde, esseede pikkus kuni 5500 tähemärki (koos tühikutega), esitamine on praeguseks lõppenud.

- Võistlustöid hindab žürii, mida juhib Priit Pullerits ja kuhu kuuluvad veel Aivar Reinap, Ott Järvela, Neeme Korv ja Aarne Seppel. Võitjad kuulutatakse välja vahetult enne olümpiat.

- Postimehel on õigus avaldada saadetud tööd veebis ja paberlehes.

- Peaauhind on 300-eurone Coopi kinkekaart, žürii võib välja anda ka lisaauhindu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles