Mirko Lepparu olümpiaessee: võit iga hinna eest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii spordi kui ka olümpia olemus on aja jooksul muutunud. On see muutunud paremuse või halvemuse poole, jääb iga inimese enda otsustada. Tänapäeva sport ei ole võrreldav enam saja, või veelgi enam, tuhande aasta taguse spordiga.
Olles näinud palju filme ja lugenud tekste sportlaste kohta, kes elasid ammu enne seda, kui mind või mu vanemaid üldse plaanima hakati, olen jõudnud arusaamale, et sportlaste olek on kõvasti muutunud. Ei tea, kas asi on olnud näitlejate suurepärases näitlemises või kirjanike heas kirjutusoskuses, kuid üks on selge. Vanasti oskasid sportlased sportida kirega. Ma ei soovi kuidagi tänapäeva sportlasi maha teha, kuid mulle tundub, et nende silmist on see säde kadunud.
Usun, et sädeme kadumises on süüdi vaid heade tulemuste tagaajamine. Sportlased ei ole selles üksi süüdi. Tänapäeva ühiskond ongi selliseks kujunenud, et oodatakse ainult esimesi kohti ning halvemaga leppida ei saa. See on suur probleem. Mitte ainult spordis, vaid igal pool.
Loodan, et sportlased on võimelised selle sädeme taastama, mõeldes pigem sellele, miks nad kunagi üldse spordiga tegelema hakkasid. Surivoodil ei anna hingerahu mitte need kullad, mida sportlane elu jooksul võidab, vaid mõte sellest, kui palju on nad suutnud inimestele pakkuda häid emotsioone, andes endast alati maksimumi.
Olümpiamängud on suurüritus, mis ühendab sadu erinevaid rahvaid ja tuhandeid sportlasi. See on pidu, mida peetakse iga nelja aasta tagant. Tõelised fännid ootavad OMi samamoodi nagu väike laps ootab jõule. Olümpiamängud tekitavad neis jõuludega sarnase sooja tunde.
Olümpia on siiani üsna populaarne, kuid siiski tuleks mõelda natuke tulevikule. Selleks, et tekiks rohkem hullunud fänne, kes päevade kaupa vaataks olümpiamänge, tuleb neile pakkuda midagi uut. Tuleks tuua OMi kavva kiiresti arenev e-sport, tuleks muuta jalgpalli ning korvpalli OMi medali väärtust kõrgemaks korvpallurite ning jalgpallurite silmis, sest hetkel on nende prioriteediks ikkagi klubijalgpall ning maailmameistrivõistlustel ja EMil võidetud medalid.
Muutusi tuleb teha palju, kuid olen kindel, et see tagaks olümpia jätkamise vähemalt veel kaheks tuhandeks aastaks. See oleks tohutult suur võit spordile.
Sport oli, on ja jääb tähtsaks tegevuseks inimeste elus. Olgu ta meelelahutaja, füüsise või enesetunde parandaja. Väga vahet tegelikult ei olegi. Tähtis on see, et me mõistaksime spordi tõelist olemust ning tunneksime sellest rõõmu. Tõelist rahulolu ei paku mitte esimese koha võitmine, vaid see, kui ollakse valmis minema kaugemale, pingutama ning pühenduma rohkem kui teised.
Esseekonkurss «Võit iga hinna eest?»
- Toimub veebruaris Pyeongchangis toimuvate taliolümpiamängude väärikaks tähistamiseks.
- Konkursitööde, esseede pikkus kuni 5500 tähemärki (koos tühikutega), esitamine on praeguseks lõppenud.
- Võistlustöid hindab žürii, mida juhib Priit Pullerits ja kuhu kuuluvad veel Aivar Reinap, Ott Järvela, Neeme Korv ja Aarne Seppel. Võitjad kuulutatakse välja vahetult enne olümpiat.
- Postimehel on õigus avaldada saadetud tööd veebis ja paberlehes.
- Peaauhind on 300-eurone Coopi kinkekaart, žürii võib välja anda ka