Dahlmeierile keerutava tuule kiuste teine olümpiakuld, Talihärma võistluse rikkus kolmas tiir (2)

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pyeongchangi olümpiamängude naiste jälitussõidu võitis liidrikohalt alustanud Laura Dahlmeier. Hõbemedali sai 13. kohalt alustanud Anastassija Kuzmina, pronksmedali teenis Anais Bescond. 22. kohalt startinud Johanna Talihärm sai nelja möödalasuga 26. koha. Postimehe otseblogis aitas võistlust eksperdina lahata olümpiasportlane Martten Kaldvee, Kanal 2 ja Postimehe otseülekannet kommenteeris Margus Ader.

ENNE VÕISTLUST:

Tänases laskesuusatamise 10 km jälitussõidus sihib liidrina teele asuv sakslanna Laura Dahlmeier isegi kahekordselt kuldset duublit. Esiteks oleks see tema teine kuld Pyeongchangis ja teiseks kordaks ta esimese naisena aasta varem MM-il saavutatud jälitussõidu võitu.

Sprindis puhtalt lasknud Dahlmeier läheb starti vastavalt 24 ja 26 sekundit enne Marte Olsbud (Norra) ja Veronika Vitkovat (Tšehhi), kes korra eksisid.

Seega võime arvutada, et sõidus olid kolm naist enam-vähem võrdsed ning Dahlmeieril on rivaalide ees varu tiirus korra rohkem eksida. Laupäeval neljanda koha saanud Marie Dorin-Habert on küll Olsbust ja Vitkovast nimekam, ent tänavuse hooaja madalseisu tõttu ei saa tema lootusi liiga suureks pidada.

Dahlmeieri seisu muudab kindlamaks asjaolu, et paljud hea suusakiiruse poolest tuntud tugevad rivaalid jäid sprindis temast kaugele maha. Kui kolmekordsel olümpiavõitjal Darja Domratševal on 46-sekundilise kaotuse tõttu reaalne medalivõimalus, siis soomlanna Kaisa Mäkäräinen (+1.30) jääb juba liiga kaugele. Tänavusel hooajal MK-sarjas kaks jälitussõitu võitnud Anastassia Kuzmina (sprindi olümpiavõitja 2010 ja 2014) kaotab 54 sekundit ning pole veel lootusi maha matnud.

Eesti lootused on seotud Johanna Talihärmaga, kes sprindis saavutas 22. koha ning ühe möödalasu juures oli ta ka suusarajal enda kohta kiire. Kuna teises ja kolmandas kümnes on piisavalt rivaale, kes rajal pole Talihärmast paremad, siis hea laskmise korral pole tal võimatu ületada Eesti laskesuusatajate parimat individuaaltulemust, mis on Krista Lepiku 11. koht Albertville'is (1992).

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles