Uus kuningas ootab erilisel lumel kroonimist

Andres Vaher, Pyeongchang
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Johannes Høsflot Klæbost saab olümpiamängude säravaim täht?
Kas Johannes Høsflot Klæbost saab olümpiamängude säravaim täht? Foto: Morgan Kristan/Sportida/SIPA/Scanpix

​Täna asuvad Pyeongchangi taliolümpial starti murdmaasuusatajad. Vaatleme, mida meile palju kuulsust toonud alalt tasub seekord oodata ning keda ja mida vaadata.

Mida oodata eestlastelt? Marko Kilp, Raido Ränkel ja Karel Tammjärv on suusasõpru tänavu korra juba rõõmustanud, kuid tõe huvides oleks kohatu jätta lisamata: need olid vaid üksikud sähvatused, mis jäid eelmise aastanumbri sisse. Viimase aja minek – eriti sprinteritel – kulgeb pigem langustrendis.

Ent päris luuavarrest teadupärast pauku ei tule. Pealegi on Eesti suusamehed varemgi näidanud oskust just õigeks ajaks vorm õigeks timmida. Siinkohal ei pea näidetena tooma isegi suurkujusid Andrus Veerpalu ja Jaak Maed, vaid piisab Aivar Rehemaast ja tema 7. kohast viie aasta tagusel MMil. Ehk suudab Tammjärv nüüd samal distantsil – 15 km vabatehnikas – samuti üllatada?

Tähelepanuväärne, et koguni 11 Eesti mehe veri voolab ka teiste murdmaakoondiste juures. Hoidkem neilegi pöialt!

Mida suudab Klæbo?

Pole kahtlust: vähemalt mängude alates on suusaradade suurim staar Johannes Høsflot Klæbo. Äärmiselt tõenäoline, et selleks ta ka jääb – kui Marit Bjørgen just väga suurt kullakoormat koju ei vea.

Klæbo loobus teatevõistluste huvides 15 km vabatehnika sõidust ehk asub püüdma viit kuldmedalit. Kõigil distantsidel peale maratoni on ta soosik number üks – sprindis, teatesõidus ja paarissprindis seejuures päris kindel. «Sprindirada on pealtnäha kui Klæbole loodud, viimasest järsust tõusust saab ta mõnusalt üles joosta. Samas on staadioni eel pikk laskumine, kus grupp võib järele tulla,» mõtiskles Eesti sprinterite treener Anti Saarepuu. Kõnealusest S-kurvi-kujulisest ja järsu tagasipöördega laskumisest võib kujuneda tõeline sportlaste hirm ja pealtvaatajate hitt.

Kas Norra riisub kogu koore?

Klæbo võimust ja võimalustest oli juba juttu. Ka kõigis teatevõistlustes on viikingitel favoriidikoorem kukil. Naiste hulgas on võistluspausi pidanud Bjørgeni vorm küll kerge küsimärk, kuid samas ei tihka kuidagi uskuda, et vanameister tuleb olümpiale nalja tegema. Lisaks on Norral Martin Johnsrud Sundby, Heidi Weng, Ingvild Flugstad Østberg, Maiken Caspersen Falla, Ragnhild Haga – kõik medaliküsijad.

Norra peo esimesed rikkujad soovivad olla «armsad» naabrid Rootsist: seda nii kõigis teatesõitudes, Stina Nilsson ja vahest ka Calle Halfvarsson sprindis kui ka Charlotte Kalla pikematel individuaalistantsidel. Meeste poolel tasub kindlasti karta Tour de Ski kuningat Dario Colognat ning klassikamaratonis miks mitte meie duo Alaver-Veerpalu hoolealust Aleksei Poltoraninit.

Kui suurt rolli etendab lumi?

Jah, lugesite õigesti. Siinne lumi on spetsialistide kirjeldusel äärmiselt eriline. Rajapõhjad on kõvad ja pinnas õhutemperatuurist oluliselt külmem. Tähtsat rolli etendab seejuures ka mäestikust tingitud kuiv õhk.

Kui eelnev teeb hooldemeeste töö niigi keskmisest keerulisemaks, siis vahelduv ilm ainult lisab raskusastet. Piisab kasvõi värskest näitest: kui teisipäeval võis suusastaadionil kringliks külmuda, siis eile sai rahulikult lahtiste hõlmadega jalutada. Ja ka siin jõuame tagasi eelmises lõigus kirjeldatu juurde: isegi kui kraadid termomeetril tõusevad, jätab külm lumi rajapõhja endiselt kuivaks ja kõvaks.

Kokkuvõtteks: suusahooldega on võimalik nii palju võita kui ka kaotada. Suuremate tiimide suurem mehitatus annab säärastes tingimustes kahtlemata eelise. Ent ka väikestel on üks pluss: olümpial on kõigi töötingimused võrdsed. Ei mingeid superbusse ega midagi säärast. Kui Eesti tiimile on siinne määrdeboks tavaline, siis norralastele imepisike.

Murdmaa ajakava

10.02. kl 9.15 (Eesti aeg)               Naiste 7,5 + 7,5 km

11.02. kl 8.15      Meeste 15 + 15 km

13.02. kl 10.30 / 13.00    Naiste ja meeste sprindi kvalifikatsioon / finaalosa

15.02. kl 8.30      Naiste 10 km (vaba)

16.02. kl 8.00      Meeste 15 km (vaba)

17.02. kl 11.30   Naiste 4 x 5 km

18.02. kl 8.15      Meeste 4 x 10 km

21.02. kl 10.00   Naiste ja meeste paarissprint

24.02. kl 7.00      Meeste 50 km ühisstardist (kl)

25.02. kl 8.15      Naiste 30 km ühisstardist (kl)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles