Keenia suusalegend on õnnelik, et kodumaa talisport elab

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Philip Boit
Philip Boit Foto: Junge, Heiko/SCANPIX NORWAY

Keenlane Philip Boit oli üks esimesi eksootiliselt maalt pärit sportlasi, kes osales taliolümpial murdmaasuusatamises. Pärast teda suusatas juba teisigi lõunamaa mehi.

Pyeongchangis on Boit Keenia delegatsiooni juht.

«Alustasin murdmaasuusatamisega 1996. aastal Soomes. Nike programmi raames üritati Keenia jooksjatest vormida suusatajaid. Keenia mõistes ma ei olnud tugev jooksja, aga Euroopas ikkagi üks paremaid. Õppisin suusatamise ära ja kuigi jäin Nagano olümpial viimaseks, olin ikkagi uhke. Kõik ülejäänud võistlejad olid ju suusatamisega alustanud juba lapseeas,» meenutas Boit.

«Edasi läks järjest paremaks, Salt Lake Citys edestasin viit ja Torinos üheksat konkurenti. 2010. aastal ei saanud ma aga moskiitohammustuse tõttu olümpial kaasa teha.»

Pyeongchangis teeb ainsa Keenia sportlasena kaasa 19-aastane mäesuusataja Sabrina Simader. «Minul oli raskem kui temal,» arvas Boit.

«Tulin talvetingimustesse otse Aafrika kuumusest ja hakkasin 20-aastaselt alles tehnikat õppima. Sabrina on kasvanud Austrias ja kogu aeg olnud suuskadel. See on hoopis teine asi.»

Boit ütles, et tänu Simaderi võistlemisele on ta õnnelikem mees kogu taliolümpial. «Kartsin, et pärast mind Keenia talisport sureb. Kui näen Sabrinat suusatamas, teeb see mulle tohutut rõõmu. Nüüd ütlen talle, et ta tõstaks Keenia suusatamise kõrgemale, kui mina suutsin,» rääkis Boit.

Muide, üks Boiti poegadest kannab eesnime Daehlie, sest kaheksakordne olümpiavõitja suhtus keenlasesse Naganos nii viisakalt, et ta soovis nime jäädvustamisega austada suurt Norra suusatajat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles