Eestlastega konkureerib olümpial pesuehtne Uberi-juht

Tallinki Takso24 autod lisatakse Uberi teenusesse. Foto: KAI PFAFFENBACH/REUTERS/Scanpix

Kui sportlane saab keskenduda ainult oma tööle ehk sportimisele, on ta sündinud õnnesärgis. Austraallane Callum Watson on näide sportlasest, kes pidi oma teiste olümpiamängude eel jagama aega, tähelepanu ja energiat murdmaasuusatamise ning igapäevatöö vahel.

Watson siirdus 2017. aastal Rootsi treenima, kuid kuna tegu ei ole tippatleediga, siis ei saanud ta teha seda üksnes sponsorrahade eest. Mees üritas oskuste lihvimise kõrvalt lisaraha teenida, kuid tal ei õnnestunud saada selleks vajalikku viisat. Seetõttu olid tal tagasi kodumaale jõudes näpud põhjas ning ta otsis abi jagamismajandusest ehk asus tööle Uberi-juhina.

«Ma ei ütleks, et tegu oli kõige meeldivama kogemusega, aga kui siht oli raskused üle elada ja oma plaani edasi ajada, oli see väga kasulik,» selgitas Watson, kes sai enda sõnul klientidelt igati positiivseid hindeid. «Ma ei tahtnud olla üks neist tüüpidest, kes on selle piiri peal, et neilt võetakse sõiduõigus ära. Üritasin anda endast parima ja mingil hetkel olin Sydney juhtide tipmise viie protsendi sees, nii et polnud viga midagi.»

Pyeongchangi mängud on Watsonile karjääri teised. Sotšis oli tema parim tulemus suusavahetusega sõidu 60. koht. Olümpiale järgnes aga tragöödia, kui kodustel meistrivõistlustel sai ta konkurendi suusakepilt nõnda ränga vigastuse, et lamas mitu nädalat haiglavoodis. «Ma lihtsalt tundsin end närbumas,» sõnas Watson, kellel diagnoositi läbi torgatud kops. «Igale sportlase jaoks on see ilmselt väga masendav. Kõik kaasnevad rahalised küsimused, lisaks vaimne stress. Tol hetkel tundsin, et see kõik on minu jaoks liig ja ma ei soovi jätkata. Aga õnneks avaldasid mulle rahalist toetust mitte ainult mu kõige lähedasemad inimesed vaid ka kogu murdmaasuusamaailm. Tundsin, et pean jätkama kasvõi seetõttu, et neile oma tänu välja näidata.»