Postimehe aruanne: kuidas Marten Liiv Eesti spordilukku põneva peatüki kirjutas

Eesti kiiruisutaja võistles täna 50-aastase pausi järel olümpiamängudel, kui Marten Liiv saavutas meeste 1500 meetri distantsil 35 sportlase konkurentsis ajaga 1.50,23 33. koha. Postimees käis võistlust Gangneungi kiiruisuovaalil vaatamas ja sai vastused järgmistele küsimustele.

Kuidas hinnata Liivi tulemust?

Eesti noormehe aeg (1.50,23) jäi tema 1500 m Eesti rekordile (1.46,37) tublisti alla, aga nagu ta ise juba enne võistlust ütles – Gangneungi ovaalil tippaegu oodata pole. Sellele viitavad ka muud tulemused. Näiteks eilsel naiste 1500 meetri võistlusel kuldmedali võitnud Ireen Wüst (Holland) jäi Heather Richardson-Bergsma (USA) 2015. aastal Salt Lake City's sõidetu maailmarekordile alla 3,50 sekundiga. Temale sama palju kaotanud Natalia Czerwonka (Poola) sai üheksanda koha.

Enne olümpiat andis Liiv oma esimesele treenerile Väino Treimanile lubaduse – oma põhidistantsil 1000 meetris ta viimaseks ei jää. Nüüd õnnestus see täita ka kõrvalalal 1500 meetris, sest Taipei mees William Tai kaotas Liivile 0,40 sekundiga ning norralane Allan Dahl Johansson kukkus ja katkestas. Liivile seega olümpiadebüüdil 33. koht, mida on võimalik parandada 23. veebruaril 1000 meetri distantsil.

Meeste kiiruisutamise 1500 meetri olümpiavõitja Kjeld Nuis.

FOTO: PHIL NOBLE/REUTERS

Kui võimas Hollandi ülekaal ikkagi on?

Väga võimas. Tulpidemaa on võitnud kõik neli seni Pyeongchangis sõidetud kiiruisuvõistlust. Täna võeti lisaks kuldmedalile (Kjeld Nuis, 1.44,01) ka hõbemedal (Patrick Roest, 1.44,86). 12-st seni välja jagatud kiiruisutamise medalist on Holland võitnud kaheksa ehk kaks kolmandikku. Norra võib sarnasest olukorrast murdmaasuusatamises ainult unistada!

Et 1500 meetrit oli Sotšis ainuke distants, mida Hollandi mehed ei võitnud, on nad praegusel hetkel kõigi meeste olümpiadistantside valitsevad võitjad. Viimati nägi meeste kiiruisutamises sarnast olukorda 1980. aasta Lake Placidi olümpia järel, kus Eric Heiden võitis kõik viis kavas olnud meeste distantsi.

Miks Lõuna-Korea rõõm oli Läti kurbus?

Sest kohe pärast 14. paaris sõitnud Nuisi tulid jääle Kim Min-seok ja Haralds Silovs. Sellest sõidust kujunes lõpuks kolmanda ja neljanda koha duell. Silovs juhtis 300 meetri järel 0,40 ja 700 meetri järel 0,33 sekundiga, ent kaotas 1100 meetri vaheajas 0,11 ning finišis juba 0,33 sekundiga. Arvestades, et Sotši olümpial sai Silovs samal distantsil 14. koha, oli 2016. aasta MMil 8., oli neljas koht kahtlemata kordaminek. Treeneriga lõi ta igatahes finiši järel patsu. Aga Lõuna-Korea publik samal ajal juubeldas.

Milline on kiiruisuvõistlusel valitsev atmosfäär?

Oleme ausad, sügavamat huvi kiiruisutamise vastu pole Eesti spordisõpradel olnud põhjust tunda pikemat aega (kuigi kindlasti on leidunud mõni, kes teemaga väga hästi kursis) ning säärased nüansid, mis näiteks murdmaasuusatamise või jäähoki puhul meile läbi ja lõhki selged, on kiiruisutamises pigem võõrad. Saalis oli muidugi väga palju hollandlasi, kes olid ka kõige häälekamad, ent oma mehele kaasa elame tulnud korealased.

Samas olid mõlemad leerid kaasa elamises viisakad – vastaseid ei vilistatud. Pärast Kimi ja Silovsi sõitu käis jääl veel kolm paari ning medalites kinni olnud Hollandi ja Lõuna-Korea fännid ei proovinud kuidagi sportlasi häirida – muuseas, meeldetuletus vilistamiskeelu kohta on iga sissepääsu juures eraldi suurelt kirja pandud – vaid piidlesid suurt ekraani ning võrdlesid vaheaegu. Kui viimane mees finišis ning Kimi pronksmedal kindel, algas tribüünidel ka juubeldamine.

Hollandi kiiruisufänn meeste 1500 meetri võistlusel.

FOTO: Vadim Ghirda/AP

Veel midagi põnevat?

Ikka! Marten Liivi start pälvis tähelepanu ka kiiruisutamismekas Hollandis. Sealne kiiruisustatistik Jeroen Heijmans juhtis enne võistlust Twitteris tähelepanu, et Eesti on olümpiamängudel kiiruisutamises esindatud esimest korda pärast 1936. aastat, kui Garmisch-Partenkirchenis võistles Aleksander Mitt.

Ning täpsustas järgmise säutsuga, et eelmist fakti esitledes ei läinud arvesse Nõukogude Liidu eest võistelnud ja 1964. aastal Innsbruckis kuldmedali võitnud Ants Antson.

Marten Liiv tuleb Gangneungi ovaalil uuesti võistlusteks jääle 23. veebruaril, kui on kavas tema põhiala - 1000 meetri distants.

Ära maga olümpiat maha!
Vaata Olümpiastuudiot Kanal 2 eetris E-R kell 20.00, L-P kell 19.30
Ülekanded Uudised Ajakava
Tagasi üles