Võistluste edasilükkamine paneb sportlaste närvid proovile

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikaela Shiffrinit peetakse äärmiselt tugevate närvidega sportlaseks.
Mikaela Shiffrinit peetakse äärmiselt tugevate närvidega sportlaseks. Foto: JOEL MARKLUND/imago/Bildbyran

Võistluste edasilükkamine ja sportlaste närviline ootamine, millal saab lõpuks startida, on taliolümpial üpris tavaline, sest palju võistlusi sõltub ilmastikust.

Kuigi ka suveolümpial on olnud edasilükkamisi – kas või Rios meile medali toonud sõudmises – juhtub taliolümpial seda sagedamini ja kõige rohkem mäesuusatamises või suusahüpetes. Enne tänast oleks Pyeongchanguis pidanud läbi olema juba neli mäesuusaala, aga lõppenud oli vaid meeste alpi kahevõistlus.

USA mäesuusataja Megan McJames ütles Associated Pressi ülevaates, et ootamine ei ole lihtsalt ootamine, vaid kogu selle aja pead hoidma keha ja vaimu valmis. «Sa treenid lumel ja teed sees kuiva trenni, käid füsioterapeudi juures,» kirjeldas McJames.

«Oled terve hooaja oodanud üht kuupäeva ja selleks keskendunud,» meenutas Šveitsi mäesuusataja Didier Defago, kes kaheksa aastat tagasi Vancouveris võitis kiirlaskumise kulla kaks päeva algselt ettenähtud ajast hiljem – tookord põhjustas edasilükkamise liiga soe ilm ja lörtsisadu. «Raske on säilitada tasakaalu selle vahel, et sa pead pinget natuke maha võtma, aga samas olema kogu aeg valmis.»

Täna suurslaalomis kuldmedali võitnud ameeriklanna Mikaela Shiffrini treener Mike Day ütles, et Pyeongchangis tegi olukorra raskemaks fakt, et edasi lükati nii naiste slaalom kui ka suurslaalom. «Kui ootaksid ainult üht ala, oleks kergem. Aga sa isegi ei tea, kumb toimub enne. See muudab keskendumise väga raskeks,» selgitas Day. Samas on sportlased nõustunud, et korraldajad tegid edasilükkamisega õige otsuse, sest rasketes oludes tähendab mäesuusatamine suurt vigastusriski.

USA mäesuusatamise kiirusalade peatreener Johno McBride nentis, et mitte kõigile sportlastele ei mõju selline «solgutamine» ühtmoodi. «Osa sportlasi saab sellega väga hästi hakkama. Nad teavad, et on asju, mida nad ei saa kontrollida ega lase ennast häirida. Sellistel sportlastel on rivaalide ees eelis,» ütles McBride. «Püüame ka edasilükkamise ajal kõigile tegevust leida, et poisid ei istuks ainult igavuses.»

Lõpuks meenutame, et ka Eesti talispordi üks meeldejäävamaid medaleid tuli pärast mitut edasilükkamist. Calgary olümpial peeti individuaalne kahevõistlus lõpuks vaid mõned tunnid enne olümpia pidulikku lõpetamist ja tol korral pretsedenditu otsusena toimusid hüpped ja suusasõit samal päeval. Kuid Allar Levandil olid tugevad närvid ja ta suutis pronksi võtta!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles