ROK pole Kelly Sildarut unustanud: eestlannalt küsiti õpetussõnu (1)

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelly Sildaru.
Kelly Sildaru. Foto: Erakogu

Olümpiamängude ametlik koduleht võttis luubi alla Kelly Sildaru, rõhudes eestlannast kirjutamisel teadagi sellele, et olümpiamängude suurfavoriit jääb Pyeongchangist eemale. Sildaru jagas veebiküljega kogemust – mis tunne on sellise pettumusega toime tulla?

Veebileht meenutab, et eestlanna võitis vaid 13-aastaselt X-Mängudel kuldmedali ja kordas seda saavutust aasta hiljem. Septembris vigastas Sildaru aga Uus-Meremaal põlve, käis lõikusel ja jääb seetõttu olümpiast eemale. Siiski ei lasknud ta juhtunul vaimu murda, olles täis tahtmist naasta nõlvadele tugevamana kui seni. Sildaru reastas nüüd mõned võtmesõnad, et aidata oma kogemuse kaudu teisigi, kes võiksid samasugusesse olukorda sattuda.

Kuidas ta juhtunut esimestel päevadel üle elas?

«Kui kukkusin, tõusin püsti ja sõitsin otse nõlvast alla. Hullu polnud ja esialgu põlv ei valutanud ka. Oleksin nagu lihtsalt põlve väänanud. Mõtlesin ise, et paari päevaga saab kõik korda ja olen jälle suuskadel. Aga järgmisel päeval füsioterapeudi juurde minnes puudutas ta mu põlve ja tundus, et see käib veidi liiga kergelt. Ta avaldas arvamust, et olen ilmselt rebestanud põlve ristatisideme. See oli üsna suur šokk, sest sain normaalselt kõndida ja mingit valu polnud. Mul polnud aimugi, et asi võiks nii hull olla.»

Kuidas hoida positiivset mõtlemist?

«Esimesed paar päeva ei olnud just meeldivad, sest olin nädal varem teinud MK-etapil väga hea sõidu ja mul olid eesootavaks hooajaks kõrged lootused. Siis mõtlesin aga: «Ma ei saa juhtunu osas enam midagi muuta. Pean lihtsalt tagasi koju lendama, arsti juurde minema, kuulama, mis tal öelda on, ja kõike samm-sammult võtma.» Nii läkski. Minu jaoks ei olnud positiivselt mõtlemine liiga raske, sest tean, et treenides ja kõvasti harjutusi tehes muutub mu seisund paremaks. Ja nii paraneb ka mu põlv.»

Kuula perekonda ja sõpru

«Kui ma parajasti taastusraviga ei tegele, veedan aega sõprade ja pere seltsis. Nende tugi on olnud suurepärane. Nad ütlevad alati, et ma ei muretseks ja et kõik saab korda. Vigastuse esimestel päevadel olid nad mulle seltsiks, nüüd aga käima sageli kinos. Nende olemasolu on väga tähtis. Kui nad mulle esimest korda külla tulid, oli vigastus mu peast otsekui pühitud. Sellest oli tõesti kõvasti abi.»

Küsi nõu asjatundjatelt

«On väga tähtis ekspertidega konsulteerida, sest nemad teavad täpselt, mida sa pead tegema, et taas terveks saada. Isegi kui on tunne, et probleeme ja valu pole ning näib, et kõik on korras, võid minna suusatama ja olukorra veel hullemaks teha. Annaksin kõigile soovituse jääda positiivseks, teha trenni ja loota parimat. Lõpuks saab kõik ikkagi korda!»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles