Doping curlingus: pigem lonks Jägermeistrit kui keelatud ained

Aleksandr Krušelnitski.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Fred Randver lausus Venemaa olümpiasportlase Aleksander Krušelnitski dopingusüüdistust kommenteerides, et seni on sel alal dopingujuhtumeid aset leidnud äärmiselt harva ja tegu on olnud teadmatusest põhjustatud õnnetute juhustega.

«Mõni aeg tagasi jäi EMil üks taanlanna vahele, aga minu mäletamist mööda oli seal asi selles, et ta tarvitas teadmatusest mingeid ravimeid,» lausus Randver. 2016. aasta EMil leiti Taani naiskonna mängija Helle Simonseni organismist tõesti keelatud aineid, kuid selgus, et ta oli kasutanud rasestumise eesmärgil taimset preparaati.

Curlingus ise Eesti meistrivõistlustelt mitu medalit võitnud ja korra ka Eesti meistriks tulnud Randveri hinnangul on sel alal keelatud ainetest keeruline tuge otsida. «Jah, füüsiline vastupidavus on muidugi oluline, samuti tekib vaimse valmisoleku küsimus. Sageli on kogu matši tulemus kinni ühest viskest, mõni ei suuda seda pinge all teha. Eks inimesed ole erinevad, mis kedagi rahustab. Võib-olla hoopis törts Jägermeistrit võtab kellelgi pinged maha, viskad vabamalt?» arutles Randver. «Pigem on dopingust abi otsimine sel alal ikkagi haruldane.»

Randveri jaoks kõlab uskumatuna ka see, et valemängu teed võiks minna Venemaa paar Krušelnitski – Anastasia Brõzgalova, sest Pyeongchangi äsjased pronksmedalivõitjad on juba mitu aastat ala tipus olnud. «Pigem on see minu silmis väga üllatuslik,» sõnas ta.

Senine info Krušelnitski positiivse A-proovi kohta pärineb Venemaa väljaandelt «Sport-Ekspress», milles kirjutatakse, et curlingu segapaaris pronksmedali võitnud venelane tarvitas meldooniumit. Krušelnitski sõnul pole ta dopingut tarvitanud. Sportlane taotles B-proovi avamist ning see toimub esmaspäeval, 19. veebruaril.

Curlingu jaoks tuleb dopingujuhtum kehval ajal, sest ala ise on praegu olümpiaisandate soosingus. Segapaaride võistlus oli Pyeongchangis esmakordselt olümpiaprogrammis ning juunis otsustab ROK, kas kasvatada järgmistel mängudel osalevate paaride arvu kahekordseks. See annaks väga hea võimaluse olümpiapiletit püüda ka Eestile.

Ala ajaloo ilmselt suurim dopinguskandaal leidis aset 2013. aastal, kui Kanada MM-koondisesse kuulunud Matt Dumontelle tarvitas anaboolset steroidi metaandienooni ja sai kaheaastase võistluskeelu. Dumontelle ei protestinud karistuse vastu, vaid tunnistas eksimust – ta oli võtnud taastumisvahendit, uskudes, et see ei sisalda keelatud aineid. Kanadale jäeti MMil võidetud hõbemedal alles, kuna Dumontelle oli varuvõistleja ja jääl ei käinud.

Tagasi üles