Postimehe aruanne: miks Soome Põhjamaade hokiklassikas jälle Rootsile kaotas? (2)

Ott Järvela, Pyeongchang
, Vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pyeongchangi taliolümpiamängude meeste jäähokiturniiri C-alagrupi viimases kohtumises läksid vastamisi kahe vooru järel täisedu omanud Rootsi ja Soome. Rootsi võitis 3:1 (1:0, 0:1, 2:0) ja tagas seeläbi otsepääsme veerandfinaali, kunas Soome peab jääle tulema juba kaheksandikfinaalis.

Postimees käis Kwandongi jäähokihallis peetud kohtumist kajastamas ning sai vastused järgmistele küsimustele.

Miks Soome kaotas?

Realiseerimine. Vahetult enne Rootsi 1:0 väravat – Anton Lander pääses Mikko Koskineniga silmitsi ja lükkas litri puurivahi jalge vahelt sihile – oli Soomel oivaline moment, mis jäeti aga väravaks viskamata. Ning Rootsi 2:1 tabamusele – Patrik Zackirsson sudis võrku lahtise litri – eelnes Soome arvuline ülekaal, mille jõuti mitu korda soodsale positsioonile, kuid võrk ei sahisenud.

Soome teenis arvulise ülekaalu ka kolm ja pool minutit enne kohtumise lõppu, mille lõpus asendati väravavaht kuuenda väljakumängijaga ning mängiti välja ka väga hea viskekoht, ent kahur tulistas üle. Lõppnumbrid viimistles Rootsi ründaja Oscar Möller 4,6 sekundit enne lõppu tühja väravasse. Soome, kelle ainsa värava viskas teise kolmandiku alguses Joonas Kemppainen, kaotas teenitult.

Patrik Zackrisson viib Rootsi 2:1 juhtima.
Patrik Zackrisson viib Rootsi 2:1 juhtima. Foto: KIM KYUNG-HOON/REUTERS

Kas Soome kaotus oli üllatav?

Absoluutselt mitte, kui vaadata ajalukku. 2006 Torino olümpial kaotas Soome finaalis Rootsile 2:3, 2010 Vancouveri olümpial kaotas Soome alagrupis Rootsile 0:3, 2014 Sotši olümpial kaotas Soome poolfinaalis Rootsile 1:2. Ilus traditsioon sai Pyeongchangis jätku! Olgu öeldud, et kui mõlemad jõuavad poolfinaali, avaneb meie põhjanaabritel võimalus vigade paranduseks, svenssonitel aga tõestamiseks, et topelt ei kärise!

Mille poolest erineb NHLi mängijateta olümpiaturniir eelmistest?

Ilmselt kõige ilmekamalt kirjeldab erinevust tõik, et kolmanda perioodi esimene pealevise raamidesse kahe meeskonna peale kokku sooritati alles kuuendal minutil. Ei mingit uisapäisa tormamist, vaid range kaitsedistsipliin ja hoolikalt kontrollitud tegutsemine on Euroopas viljeldavat jäähokit iseloomustavad märksõnad, kunas NHLis maksab individuaalne meisterlikkus oluliselt rohkem.

Ning kuna kõik meeste hokiturniiril osalejad mängivad igapäevahokit Euroopa klubides, on sama nägu ka olümpiaturniir. Nagu Eesti koondise väravavaht Villem-Henrik Koitmaa enne võitluste algust Postimehe olümpiaajakirjale ütles: «Näeme läbimõeldumat hokit. Iseasi, kas see suurele publikule meeldib, sest soovitaks näha ju kõige suuremaid staare, aga mina ootan küll väga põnevat turniiri.»

Soome väravavaht Mikko Koskinen tööhoos.
Soome väravavaht Mikko Koskinen tööhoos. Foto: USA TODAY Network/USA TODAY Sports/Sipa USA

Miks meeskondadel rusikad sügelesid?

Matš oli silmatorkavalt füüsiline. Kui esmalt prooviti vastaseid reeglitepäraselt poorti rammida – Rootsi kaitsja Jonas Ahnelov sai tõsisemalt haiget juba esimesel minutil – siis õige pea asusid meeskonnad teineteist ka togima. Väravaesiseid kähmlusi algatasid ja valmisolekut neis osalemiseks ilmutasid mõlemad meeskonnad.

Avakolmandikul saatsid kohtunikud mõlemast meeskonnast ühe mehe ka selle eest karistuspingile, aga hiljem enam mitte, vaid lasti meestel mürada. Mõlemad meeskonnad soovisid end skoorivaeses mängus platsil kehtestada ja seetõttu rusikad sügelesidki.

Madistamist oli kõvasti ja rusikad lasti Põhjamaade hokiklassikas käiku rohkem kui ühel korral.
Madistamist oli kõvasti ja rusikad lasti Põhjamaade hokiklassikas käiku rohkem kui ühel korral. Foto: KYUNG-HOON KIM/REUTERS

Kes võitis lahingu tribüünidel?

Soome, igasuguse kahtluseta. Vägevat hokiatmosfääri ei tekkinud, sest rõhuva enamiku pealtvaatajaskonnast moodustasid korealased, kes istusid viisakalt oma toolil, vaatasid jäähokit, ahhetasid vastavalt sellele, kuidas teadlikum osa publikust ette näitas,  ja plaksutasid siis, kui suurele tabloole plinkima pandud kiri seda nõudis.

Rootsi särkides hokisõpru võis jäähallist kokku lugeda vast paarkümmend, ei enam. Soome toetajaid oli vähemalt kümme korda rohkem, aga ülearu häälekad ei oldud. «Suo-mi! Suo-mi!» pandi esimest korda tõsiselt kaikuma teise kolmandiku alguses, et arvulises vähemuses võidelnud meeskonda toetada. Samuti tantsiti teisel vaheajal varmalt diskori poolt mängima pandud Village People’i «YMCA» järgi. Eks näis, kas uueks nädalaks, kui mängima hakatakse play-off’i, tuleb hokifänne juurde.

Soome jäähokikoondise toetajate hulk Kwandongi hokihallis ületas Rootsi fännide oma vähemalt kümnekordselt.
Soome jäähokikoondise toetajate hulk Kwandongi hokihallis ületas Rootsi fännide oma vähemalt kümnekordselt. Foto: KIM KYUNG-HOON/REUTERS

Kumb imelaps paistis rohkem silma?

Soome oma. Rootsi meeskonda kuulub 17-aastane kaitsja Rasmus Dahlin ja Soome koondisesse 18-aastane ründaja Eeli Tolvanen, kes mõlemad peaksid, kui midagi nihu ei lähe, mõne aasta pärast olema NHLis aastas miljoneid dollareid teenivad mehed.

Kui Saksamaa vastu (1:0 võit) pääses Dahlin platsile kuueks vahetuseks ja kokku 4.36-ks, siis täna läks nii nagu avamängus Norra vastu (4:0 võit) - Dahlin ei pääsenud platsile sekundikski. Helsingi Jokerite ridades tänavu ka KHLis karastunud Tolvaneni roll on Dahlini omast hoopis kandvam – teise viisiku ründajana oli ta platsil palju (18 vahetuse jooksul 16.52). Statistika jäi seekord siiski miinustesse, sest kirja läksid üks eemaldamine ja platsil viibimine Rootsi avavärava ajal (-1).

Veel midagi põnevat?

Ikka! Hokisõpru, kes sattusid Rootsi – Soome kohtumise asemel hoopis Kanada – Lõuna-Korea matšile, leidus ka Eesti ajakirjanike seas. Nimelt eeldasid olümpiadebütandid automaatselt, et Põhjamaade hokiklassika peetakse taliolümpia jäähokiturniiri peaareenil, ent kuna paralleelseks kohtumiseks oli võõrustajamaa mäng, siis madistati hoopis väiksemas jäähallis.

Mis saab edasi?

Alagrupiturniir on lõppenud ja otse pääsesid veerandfinaali kolme alagrupi võitjad ehk Tšehhi, OAR ja Rootsi ning parima teise koha meeskonnana 7 punkti kogunud Kanada. Edaspidise asetusega vedas kõige rohkem venelastel, kes kohtuvad veerandfinaalis paari Sloveenia – Norra võitjaga. Veerandfinaalpaarid moodustuvad nii:

Rootsi vs Šveits/Saksamaa
Kanada vs Soome/Lõuna-Korea
Venemaa vs Sloveenia/Norra
Tšehhi vs USA/Slovakkia

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles