Postimehe aruanne: kuidas Tšehhi väravavaht murdis USA tarmukuse
21. veebruar 2018, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/21/7605303t1h8168.jpg)
Pyeongchangi taliolümpia jäähokiturniiri esimene poolfinaalist on Tšehhi, kes lõpetas karistusvisete seerias skooriga 3:2 USA noore meeskonna teekonna ja medalilootuse. Päevakangelaseks kerkis tšehhide väravavaht Pavel Francouz.
Postimees elas Gangneungi hokihallis haaravale heitlusele vahetult kaasa ja tegi järgmised tähelepanekud.
Kas Francouz teeb tõesti Hašekit?
Kes ei mäletaks, kuidas Dominik Hašeki nimeline inimmüür tšehhid täpselt kahe kümnendi eest Naganos vaat et üksipäini olümpiakullale tõrjus. Nüüd särab Aasias taas tšehhide väravavaht, 27-aastane Pavel Francouz. Esmalt tõrjus ta karistusvisete seerias meeskonnale võidu alagrupimängus Kanadaga, nüüd murdis täpselt samamoodi teisegi Põhja-Ameerika koondise. USA proovis nii ja naa, kuid Francouz noppis litrid mõlemast alanurgast kui küpsed marjad – viis viset, viis tõrjet.
Mõistagi on kohatu Francouzi Hašekiga võrrelda, kuid just Naganos toimunut arvestades on ajalooline paralleel vältimatu. Et Francouz ei sära päris tühjast ja on mängumees, tõestab kasvõi üks fakt: Tšeljabinski Traktori puurisuul näitab ta KHL-i senise hooaja parimat tõrjeprotsenti.
Kas puhkus andis tšehhidele eelise?
Alagrupis vaid võite tunnistanud tšehhid said preemiaks eilse päeva vabaks. Seni ebastabiilset mängu näidanud USA oli 24 tundi enne tänast lahingut jääl Slovakkia vastu, sai küll kaunis stiilis 5:1 võidu, kuid kulutas paratamatult energiavarusid.
Ka täna alustati tarmukalt, minnes seitsmendal minutil Ryan Donato järjekordsest tabamusest juhtima. Edaspidi kulges mäng äärmiselt haaravalt ja tempokalt – esimene kolmandik lõppes 1:1, teine, kolmas ja ka lisaaeg 2:2. Kuid mida minut edasi, seda aktiivsemaks tšehhid muutusid. Ehkki USA kontrorünnakud olid ohtlikud – näiteks 2.30 enne normaalaja lõppu kolistati posti -, oli Tšehhi värskus kahtlemata teatav tegur.
Vilumus ületas koolipoiste tahte
Peatreener Tony Granato tõi USA olümpiaturniirile omapärases olukorras: meeskond ei pidanud ainsatki kontrollkohtumist. Eks sestap mäng algul logiseski (kaotati Sloveeniale), kuid tarmukust ei saanud ameeriklastele küll ette heita.
Välja kujunesid ka selged liidrid ehk ründekolmik Ryan Donato – Troy Terry – Marc Arcobello. Kooslus oli äärmiselt huvitav – Donato Harvardi ja Terry Denver ülikoolipoiss, Arcobello endine NHL-i proff. Nende koostöö toimis kui õlitatult ja jättis mulje, justkui olduks aastaid külg külje kõrval litrit taga aetud. Donato on viie väravaga hetkel kogu turniiri suurim väravakütt, Terry sai kirjas sama palju söödupunkte. Muide, Ryan Donato isa Ted viskas Albertville’i olümpial neli väravat.
Ometi jäi Tšehhi kogemuse ja suurema ühtluse vastu selleks napiks. Otsustaval hetkel ehk bullitiseerias tõusis Francuzi kõrval esiplaanile ainsana tabanud Petr Koukal – täpselt nagu alagrupis Kanada 11-mängulist olümpiaturniiride võidukäiku murdes.
Kas tšehhidel on venelaste vastu võimalus?
Kahtlemata: ühes mängus on sel tasemel kõigil alati võimalus. Seda enam, et tšehhid on ju tuntud nö «turniirihundid» ja mängud venelastega kuuluvad igas olukorras hokiklassikasse.
Surve Oleg Znaroki ja tema meeskonna õlul on meeletu.
Aga näib, et punamasin sai viimase kahe alagrupimänguga (Sloveenia purustati 8:2 ja USA 4:0) liivaterad mootorist kõrvaldatud. Samuti ei anna miski aimu, et turniiri vaieldamatul soosikul võiks tiimikeemias midagi käärida – nagu venelastel varem suurturniiridel vahel juhtunud. Pigem vastupidi: kahe klubi (Peterburi SKA ja Magnitorski Metallurgi) baasil moodustatud koondis hiilgab just üksteisemõistmisega.
Ent: surve Oleg Znaroki ja tema meeskonna õlul on meeletu. Terve riik ootab. Õigemini: nõuab. Piltlikult väljendudes: OAR võiks kõik teised Pyeongchangis võidetud medalid loovutada, et hokikuld endale saada. Saab näha, kuidas olukorras, kus enam pole eksimisruumi, vaimselt vastu peetakse. Eriti, kui tšehhid peaks eduseisu haarama. Ja Francouz taas Hašekit tegema.
Mis mõttes: medalivõitlus algas ja hall on pooltühi!?
Jäähoki ei ole Lõuna-Koreas siiski selline hitt nagu olümpia ühe kuningliku ala puhul eeldada võiks. Ehkki täna algas play-off ja tegemist oli eeldatavalt ühe põnevama veerandfinaaliga, haigutas hallis pooltühjus. DJ tgi oma tööd küll jätkuva isuga (ja hästi), kuid külma publikut see ometi mingil moel üles ei kütnud. Vaid ameeriklaste fännisektor suutis puhuti emotsioonil elu sees hoida.
Kas asi oli varajases kellaajas (mäng algas siinse aja järgi kell 12.10) või lihtsalt leiges suhtumises? Eks peagi näeme. Kuigi: võib kindel olla, et juba järgmises mängus OAR – Norra pole hall ei tühi ega külm üheski mõttes – selle eest hoolitsevad juba venelastest poolehoidjad.