Kuidas ERR olümpiaküla ukse taha tõsteti: talimängud käivitasid Eestis telesõja

Eesti Meedia peaprodutsent Marko Kaljuveer Kanal 2 olümpiastuudios. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud kaotasid Pyeongchangi talimängude lõpusirgel oma akrediteeringu. Nad ei tea seniajani, mille pärast. ERRi spordijuht Rivo Saarna on veendunud, et nemad on käitunud korrektselt. Rahvusvaheline Olümpiakomitee nii ei arva. Eesti Meediat esindav advokaat ka mitte.

Sellal, kui Eesti sportlased, alates Kristjan Ilvesest ja lõpetades Algo Kärbiga, heitlesid Pyeongchangis maailma paremiku vastu, pidasid Eesti kaks suurt meediaorganisatsiooni, ERR ja Eesti Meedia, kaadri taga võitlust teineteisega. Eesti Meedia kaitses oma ärihuve, sest oli nii Pyeongchangi kui ka 2020. aasta Tokyo suveolümpia teleülekannete õiguse hankimiseks kulutanud kopsaka summa. Ajakirjanduses väljahõigatud 700 000 eurot nimetab Eesti Meedia peaprodutsent Marko Kaljuveer nonsensiks, mis «ületab lõpliku hinna väga suurelt». (Täpset summat ei saa ta Euroopas olümpia ülekandeõigusi omava Discovery meediakontserniga sõlmitud lepingu konfidentsiaalsusest tulenevalt avaldada.)

ERR jällegi püüdis täita talle Eesti seadustega pandud kohustust informeerida Eesti inimesi olulistest sündmustest, sealhulgas meie sportlaste esinemisest olümpial. Kuna ERR oli olümpia ülekandeõigused kaotanud ajaloos esimest korda täies mahus eraettevõttele, Eesti Meediale, oli ta sattunud oma ülesannete täitmisega kitsikusse.