Tšernobõli katastroofi ohver tuli kahekordseks olümpiavõitjaks (1)

Merili Luuk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oksana Masters
Oksana Masters Foto: JUNG YEON-JE/AFP

Kolm aastat enne Oksana Mastersi sündi plahvatas Tšernobõli tuumaelektrijaamas reaktor. 1989. aastal, kui Oksana ilmale tuli, oli saaste endiselt kõrge. Oksana sünnikahjustus oli ilmne – tema mõlemal jalal oli kuus varvast, tema mõlemal käel oli küll viis sõrme, ent polnud pöidlaid ning tema vasak jalg oli paremast jalast 15 sentimeetrit pikem. Vanemad loobusid temast.

Oksana tuli Pyeongchangi paraolümpial kahekordseks olümpiavõitjaks.

Masters elas seitsme aastaseks saamiseni kolmes erinevas lastekodus enne kui tema tee viis kokku ühe USA naisega, kes ta lapsendas ning Ühendriikidesse tõi. Arstid otsustasid mõlemad tema jalad amputeerida ning tema kätele tehti eriravi. Vaatamata kannatustele paelus tüdrukut sport. Ta leidis enda jaoks murdmaasuusatamise, ent huvitus ka sõudmisest, jalgrattasõidust ja laskesuusatamisest.

Pyeongchangis teeb ta kaasa mõlemal alal ning olümpia on seni olnud talle vaieldamatult edukas – murdmaasuusatamises võitis ta kaks kuldmedalit ja ühe pronksmedali, laskesuusatamises võitis ta kaks hõbedat.

«Olen üheksandas taevas .Olen kuldmedalit nõnda kaua jahtinud. See on minu jaoks kõige imelisem medal!» sõnas Masters. Sotši olümpiamängudel võitis ta hõbemedali ja pronksi, Londoni suveolümpiamängudel teenis ta sõudmises pronksmedali.

Oksana Masters Pyeongchangi paraolümpial
Oksana Masters Pyeongchangi paraolümpial Foto: SIMON BRUTY/AFP

Masters kinnitas, et karm lapsepõlv aitas tal paremaks sportlaseks saada. «Mul on hea meel, et sain kõik oma halvad kogemused millekski positiivseks muuta!»

Ukrainas asuva Tšernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986. aastal. Moskva televisioon teatas juhtunust alles kolm päeva pärast katastroofi.

Tuumakiirgus levis 200 000 ruutkilomeetrile. Katastroofis hukkus kümneid kustutustöödes osalenud inimesi ja arvatavalt tuhanded inimesed on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki.

Katastroofi tagajärgede kohta on esitatud palju eri andmeid. Maailma terviseorganisatsiooni 2005. aastal avaldatud andmete järgi on kiirgus põhjustanud kokku 4000-9000 vähki haigestumist. Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace`i andmetel võib surmajuhtumite arv ulatuda 93 000ni.

Tuumajaama lähedusest evakueeriti 350 000 inimest. Siiski elab saastunud piirkondades arvatavalt miljoneid ukrainlasi, valgevenelasi ja venelasi.

Õnnetuses hävinud reaktor on endiselt ohtlik. 

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles